Haapsalu Kutsehariduskeskuse projektist ....
Üldine eesmärk: Haapsalu Kutsehariduskeskuse (edaspidi HKHK) õpilaste teadmised Eesti ühiskonnast on laiemad ning nad väärtustavad Eesti kodakondsust ning kodanikuks olemist. Sihtgrupi sallivus mitmekultuurilises kollektiivi osas on suurem ning mõistetakse senisest rohkem rahvuslikke ja kultuurilisi eripärasid.
Otsene eesmärk:
1) Läbi mitmekülgsete aktiivõppe vormide ning käesoleva projekti tegevuste on HKHK õpilastel selgem ülevaade eduka lõimumise vajalikkusest ning selle seostest turvalisusega ja eneseteostusega.
2) Ühised tegevused ning noorte laiem silmaring Eesti ühiskonnast ja kultuurist on aluseks iga- aastase kodanikupäeva tähistamise traditsioonile koolis.
3) Mitmekesiste ja õpilasi kaasavate, köitvate ühistegevuste läbi on arendatud sallivust mitmekultuurilises kollektiivis - eri rahvusest noortele on pakutud võimalusi omavaheliste kontaktide loomiseks ja arendamiseks ühiste tegevuste kaudu. Kahepäevane silmaringi laiendav ning Eesti ühiskonnast ning ajaloost uusi teadmisi ja informatsiooni andev kahepäevane õppekäik, kus õpilased on pikemaajaliselt mitmeid tunde koos, on soodustanud efektiivselt erinevat keelt kõnelevate õpilaste omavahelist suhtlemist, mille läbi on soodustanud nende lõimumist.
Sihtrühm: 35 õpilast Haapsalu Kutsehariduskeskusest, vanuses 15 – 26, kes on avaldanud soovi osaleda projektis. Neist vähemalt 20% moodustavad noored, kelle kodune keel ei ole eesti keel.
Eesmärkide saavutamiseks on valitud noori paeluv aktiivõppe metoodika: projekt koosneb tinglikult kolmest suuremast osast: 1) ettevalmistavad tegevused ja seminar, kus jagatakse sihtgrupile kätte konkreetsed rollid ja ülesanded, mis on seotud Eesti kultuuriloo ja ajaloo tundmisega. Suunavad noori ühiskonna probleemistiku juurde ning sunnivad koostööd tegema. 2) järgneb õppekäik, mis on sisustatud osalt meelelahutuslikena näivate, kuid tegelikult sügavalt õpetlike objektidega, nt külastatakse Ahaa keskust, Jääaja keskust ja ERMi, kus noored peavad täitma töölehte, arendama diskussiooni jm sellist. Eesmärgiks on tuua noori lähemale tänasele Eestile, kuid rääkida ka kultuuriloost, olulistest persoonides ja seda just läbi noorte enda suu (lastes neil teha giiditöö ja- tekstid). 3) kolmas osa on õppekäigule järgnev, mis kulmineerub Kodanikupäeva tegevustega ja projekti lõppseminariga. Projekti vältel tuleb noortel pidada tegevustest blogi ning postitada sinna ka ülesandeks saadud arutelusid ning küsimusi – nii saavutab projekt ka laiema mõjus. Projekti lõppseminari sisustavad noored ise, tehes ettekandeid kogetust. Esitleda saab ka Kodanikupäeva esseesid. Toimub tegijate tunnustamine ning tagasiside korjamine, et hinnata valitud metoodika edukust ja mõju.
Tulemused: 1) Läbi mitmekülgsete aktiivõppe vormide ning käesoleva projekti tegevuste on HKHK õpilastel selgem ülevaade eduka lõimumise vajalikkusest ning selle seostest turvalisusega ja eneseteostusega. Ühised tegevused ning noorte laiem silmaring on aluseks iga- aastase kodanikupäeva tähistamise traditsioonile koolis. 2) HKHK õpilased (35 in) on läbi köitvate ühistegevuste läbi muutnud oma väärtusi ja hoiakuid. Noored on sallivamad mitmekultuurilises kollektiivi – ja eri rahvusest noortele vastu. Erinevat keelt kõnelevate õpilaste omavahelist suhtlemine on sõbralik ja aktiivne- toimunud on lõimumine.
3) Projekti mõju ja jätkusuutlikkus – sihtgrupp jagab kogemust ja oma väärtushinnanguid tutvusringkonnas ja koolivälises tegevuses. Ühtsus on tekitanud turvatunde ning läbi ühtekuuluvustunde on arusaadavamad ka Eesti ühiskonnas toimuv ning väärtustatakse ka kodanikuks olemast (õiguseid ja kohustusi).
Otsene eesmärk:
1) Läbi mitmekülgsete aktiivõppe vormide ning käesoleva projekti tegevuste on HKHK õpilastel selgem ülevaade eduka lõimumise vajalikkusest ning selle seostest turvalisusega ja eneseteostusega.
2) Ühised tegevused ning noorte laiem silmaring Eesti ühiskonnast ja kultuurist on aluseks iga- aastase kodanikupäeva tähistamise traditsioonile koolis.
3) Mitmekesiste ja õpilasi kaasavate, köitvate ühistegevuste läbi on arendatud sallivust mitmekultuurilises kollektiivis - eri rahvusest noortele on pakutud võimalusi omavaheliste kontaktide loomiseks ja arendamiseks ühiste tegevuste kaudu. Kahepäevane silmaringi laiendav ning Eesti ühiskonnast ning ajaloost uusi teadmisi ja informatsiooni andev kahepäevane õppekäik, kus õpilased on pikemaajaliselt mitmeid tunde koos, on soodustanud efektiivselt erinevat keelt kõnelevate õpilaste omavahelist suhtlemist, mille läbi on soodustanud nende lõimumist.
Sihtrühm: 35 õpilast Haapsalu Kutsehariduskeskusest, vanuses 15 – 26, kes on avaldanud soovi osaleda projektis. Neist vähemalt 20% moodustavad noored, kelle kodune keel ei ole eesti keel.
Eesmärkide saavutamiseks on valitud noori paeluv aktiivõppe metoodika: projekt koosneb tinglikult kolmest suuremast osast: 1) ettevalmistavad tegevused ja seminar, kus jagatakse sihtgrupile kätte konkreetsed rollid ja ülesanded, mis on seotud Eesti kultuuriloo ja ajaloo tundmisega. Suunavad noori ühiskonna probleemistiku juurde ning sunnivad koostööd tegema. 2) järgneb õppekäik, mis on sisustatud osalt meelelahutuslikena näivate, kuid tegelikult sügavalt õpetlike objektidega, nt külastatakse Ahaa keskust, Jääaja keskust ja ERMi, kus noored peavad täitma töölehte, arendama diskussiooni jm sellist. Eesmärgiks on tuua noori lähemale tänasele Eestile, kuid rääkida ka kultuuriloost, olulistest persoonides ja seda just läbi noorte enda suu (lastes neil teha giiditöö ja- tekstid). 3) kolmas osa on õppekäigule järgnev, mis kulmineerub Kodanikupäeva tegevustega ja projekti lõppseminariga. Projekti vältel tuleb noortel pidada tegevustest blogi ning postitada sinna ka ülesandeks saadud arutelusid ning küsimusi – nii saavutab projekt ka laiema mõjus. Projekti lõppseminari sisustavad noored ise, tehes ettekandeid kogetust. Esitleda saab ka Kodanikupäeva esseesid. Toimub tegijate tunnustamine ning tagasiside korjamine, et hinnata valitud metoodika edukust ja mõju.
Tulemused: 1) Läbi mitmekülgsete aktiivõppe vormide ning käesoleva projekti tegevuste on HKHK õpilastel selgem ülevaade eduka lõimumise vajalikkusest ning selle seostest turvalisusega ja eneseteostusega. Ühised tegevused ning noorte laiem silmaring on aluseks iga- aastase kodanikupäeva tähistamise traditsioonile koolis. 2) HKHK õpilased (35 in) on läbi köitvate ühistegevuste läbi muutnud oma väärtusi ja hoiakuid. Noored on sallivamad mitmekultuurilises kollektiivi – ja eri rahvusest noortele vastu. Erinevat keelt kõnelevate õpilaste omavahelist suhtlemine on sõbralik ja aktiivne- toimunud on lõimumine.
3) Projekti mõju ja jätkusuutlikkus – sihtgrupp jagab kogemust ja oma väärtushinnanguid tutvusringkonnas ja koolivälises tegevuses. Ühtsus on tekitanud turvatunde ning läbi ühtekuuluvustunde on arusaadavamad ka Eesti ühiskonnas toimuv ning väärtustatakse ka kodanikuks olemast (õiguseid ja kohustusi).