HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
[email protected]
WWW.HKHK.EDU.EE
Projektijuht elle teder
meie plaan
Tegevus 1: Projekti ettevalmistavad tegevused: eelnevad kokkulepped HKHK õpetajatega: sihtgrupi valimine ja teavitamine. Kokkulepped projekti tegevuste elluviimiseks on olemas..
Tegevus 2: Seminari 1 ettevalmistamine ja tehniline korraldamine. Projektijuhtimine ja meeskonna töökava on koostatud. Tehnilised ettevalmistused on tehtud.
Osalejate ühine algatusseminar, kus tutvustatakse projekti eesmärke, tegevusi vahetulemusi. Tutvustame programmi eesmärke. Räägitakse kodanikuks olemisest ja sellest, kuidas olla aktiivne kodanik. Tutvustame MISA poolt korraldatavaid üritusi, kus õpilastel on edaspidi võimalus osaleda - esseekonkurss, kodanikupäevaviktoriin. Vaatame ühiselt filme „ Riikluse sünd“, „Mida tähendab kodanikuks olemine “- milles erinevate koolide õpilased räägivad oma seisukohti, lisaks parimate 2013 a MISA esseekonkursi tööde tutvustamine. Samuti tutvustame oma koolis varem läbi viidud samalaadseid üritusi (film, fotod) ning üritustel osalenud õpilaste tagasisidet. Räägime läbi planeeritavad tegevused, tutvume Eesti geograafilise kaardi ja üldandmetega. Tutvume Eesti rahvastiku koosseisu kirjeldavate andmetega Statistikaameti veebilehelt. Analüüsime rahvastiku koosseisu ja muutumist sajandite lõikes, prognoosi 2050-ks aastaks. Märgime õppekäigu teekonna Eesti kaardil. Projekti tegevuste metoodika aluseks on läbi noori paeluvate tegevuste kaasata sihtgrupp. Sihtrühma aktiivsuse hoidmiseks projekti tegevuste vältel oleme mõelnud erinevaid kildülesandeid, nt algatusseminaril õpilaste rollid Tartu Vaimu leidmiseks Tartus - õpilased valmistavad ennast ette giiditööks- ühe vaatamisväärsuse tutvustamise ning tutvustavad seda reaalselt teistele õpilastele. Kuna projekti tegevuste avalikustamiseks on valitud blogimise võimalus, siis valitakse ka grupp, kes vastutab selle tegevuse eest. Õpime selgeks Eesti hümni ja Eesti Lipu laulu sõnad. Laulame neid laule üheskoos. Arutleme seminaril teemal “Eestlane on laulurahvas”. Laulmise traditsioon on pärandunud meie esivanemailt põlvest põlve edasi ning on raskeil ajalooetappidel rahvast ühendanud. Laulmine ühendab ja liidab, annab tugeva turva- ja ühtsustunde. Seminari tulemusena on komplekteerunud aktiivõppes osalev sihtgrupp (35 HKHK noort).
Tegevus 3: õppekäik kultuurilistel ja ajaloolistel radadel. Marsuut on Haapsalu (Uuemõisa)-Tartu-Kambja-Otepää-Äksi- Haapsalu (Uuemõisa), kokku ca 600 km.
ÕPPEKÄIGU LÜHIKIRJELDUS:
Õppepäev (1)
Sõitu alustatakse koolist (Uuemõisast) ning suundutakse Lõuna- Eesti poole. Sihtkoha valiku aluseks on argument, et HKHK õpilased on valdavalt Lääne-Eesti ja Harjumaa noored. Õppekäiku saadab projektijuht ja aineõpetaja. Saatva projektijuhi töö on jälgida projekti tegevuste sooritamist. Saatev aineõpetaja on õppekäigu esimeseks päevaks valmistanud temaatilised töölehed, mida osalejad peavad täitma.
* Ülesanded õpperetkel: retk on ülesse ehitatud nii, et projekt saavutaks seatud eesmärgi, st läbi atraktiivsete külastuskohtade tuleb sihtrühmal arutleda, kaasa mõelda ning töölehte täites ka kirja panna kodanikuks olemisega seotud mõtteid, Eesti kultuuriloo- ja alalooga seonduvaid fakte.
* Tartu Ahhaa keskuse külastus koos planetaariumi- ja teadusetendusega. Eesmärk on anda õpilastele tunnetus globaliseeruvast maailmast ja teaduse – tehnika arengusuundadest tänapäeva ühiskonnas, mille läbi kinnistame õpilastes teadmise. Ahhaa keskuses saab õpilane proovile panna ennast ja oma teadmisi, kõik tegevused on õppe-eesmärgiga ja laiendavad õpilase teadmisi ühiskonnast, ühiskonna jätkusuutlikkusest ja ökoloogilisest tasakaalust. Iga osaleja saab isiklikult kogeda maailma suurust ning iseenda väiksust. Keskuse tegevustes osalemisega kujundame/kinnistame õpilastes arusaama sellest, et jätkusuutlik on selline ühiskond, kus teaduse ja tehnika saavutusi ei kuritarvita ükski ühiskond ega ühiskonnaliige ning jäetakse eluks vajalikke ressursse ka järgmistele põlvkondadele. Planetaariumis saab rännata ajas ja ruumis, näha miljoneid tähti, planeete ja galaktikaid.
* Tartu linna külastamine. Algatusseminaril jagatud rollide ja ülesannete alusel saavad noored olla giidid ning tutvustada ja esineda varem ettevalmistatud esitlustega Eesti kultuuri – ja ajaloole tähtsate paikade, kohtade, sümbolite tutvustamisel Tartus. (Märksõnad, mida kasutatakse töölehel ja giidiülesandel: teadus, haridus, kultuurikeskus. Tartus toimus 1869 a esimene eestlaste üldlaulupidu. Märkimist ja meeldetuletamist väärib ka Jakob Hurda programmiline peokõne, milles Hurt rõhutas kolme põhiteesi. Tänapäevaselt võiks öelda - kui me ei saa suureks arvult, saame siis suureks vaimult. Toomemägi. Tartu Ülikool. Tartu Vaim! Tartu vs Jurjev ja palju muud. Ajaloolised isikud, keda giidiülesandes käsitletakse saavad siin kuju monumentide ja mälestusmärkide näol: Barcly de Tolly, Tubin, Faehlmann, Kreutzwald, Gustav II Adolf, Hugo Treffner, Tõnisson ja paljud teised)
* Kambja (ööbimine). Mitmepäevase õpperetke valiku põhjuseks on soodustada erinevat emakeelt kõnelevate noorte omavahelist suhtlust. Ööbimiskohas tehakse saatva õpetaja abil kokkuvõtted esimesest päevast. Vaadatakse üle täidetud töölehed. Õhtu seltskondlikuks sisuks on projekti eesmärki toetav vahva sõnamäng. Sõnamängu töötab projekti algusajaks välja õppekäiku saatev aineõpetaja (vene –eesti keelne sõnamäng).
Õppepäev (2)
* Eesti Lipu muuseum Otepääl. Kust saime oma riigi lipu, milline oli esimene lipp, kes on lipu autorid. Toimub diskussioon “Miks riigil on vaja lippu?”. Siit tutvustatakse lipuga seonduvat ja traditsioone. Tuletame üheskoos meelde Lipulaulu sõnad.
*ERM- s teemaprogramm „Paikkondlikud eripärad“, mille kaudu saame teada, kui erinevad on isegi ühest rahvusest inimesed. Eestis elab ca 190 rahvust, on eestlaste endigi seas etnilised rühmad, mis kannavad põlvest-põlve edasi oma kultuuri, keelt ja kombeid, sest etniliste rühmade erisusi ei taheta kaotada, vaid säilitada, kuna erinev kultuuritaust rikastab ühiskonda. "Igal talul oma taar," ütleb eesti vanasõna. See iseloomustab väga hästi väikese territooriumiga Eesti rohkete kohalike erijoontega rahvakultuuri. Diskussioon, mida juhivad saatvad õpetajad “Etnilised rühmad Eestis” ja “Eesti rahvariiete traditsioonid ning seotus laulupidude traditsiooniga”. Programmi eesmärk on laiendada õpilaste teadmisi eesti rahva olemusest, ajaloost ja ühiskonnast, kes on eestlane ja millega ta on läbi aegade tegelenud. Räägitakse eestlaste kommetest, riietumisviisidest ja toidust. „MEIE“ tunne s o rahvariided ja laulupidu.
*Äksi Jääaja keskus. Ekskursioon giidiga (sh keskkonnahariduslik programm). Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt – keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega. Projekti tegevuskavva sai see külastuskeskus valitud, kui unikaalne keskus Lõuna-Eestis. Jääaja keskus – enam kui 2200 m2 näitusepinda täis lugusid jääaegadest maailma ajaloo taustal ning inimesest imelises muutuvas looduses, sh just Eesti looduses!
* Diskussioon tagasiteel Haapsalusse, mida juhivad ettevalmistatud suunavate küsimustega saatvad õpetajad: jääkeskusest saadud teadmise baasil saame vastuse järgmistele küsimuse: Kas ja mil määral tulevik sõltub meist, meie tegevusest ? Kas tuleb uus jääaeg? Milline on inimese roll kliimamuutustes? Mis on ökoloogiline jalajälg ? Millised on Jääaja jäljed Eestimaa pinnal? Jääajajärgne looduse arengulugu. Kodanikus olemine tähendab ka keskkonnaga arvestamist, hea kodanik on teadlik, et ühtegi ühiskonna praegust probleemi ei tohi lahendada tulevaste põlvede arvelt. Õpilased täidavad küsitluslehed, et täpsustada edasiste, sarnase sisuga projektide tegevusi ning hinnata käesoleva projekti mõju.
* Õpperetke tegevustest peetakse avalikku blogi. Blogi täieneb päevade lõpus ning saab kokkuvõtte projekti lõpus.
Tegevus 4. Kodanikupäeva tähistamine HKHK-s. Tegemist on traditsioonilise üritusega. Käesoleva projekti tegevuseks on sihtgrupi suunamine MISA esseekonkursil osalemiseks ning kodanikupäeva viktoriinil osalemiseks.
Tegevus 5. Projekti lõpetame lõpuseminariga. Lõpuseminar on avatud kõigile huvilistele ning suunatud HKHK õppuritele. Sihtgrupi liikmed teevad ettekanded (vähemalt 5 ettekannet), mis on ilmestatud fotodega. Ettekannete teemad selguvad enne lõppseminari, kuid peavad hõlmama projekti tegevusi, tervet õppekäigi kahte õppepäeva. Seminaril kajastatakse erinevaid ülesandeid: ettevalmistavad tegevused (algatusseminarist kokkuvõte. Kuidas jagunesid ülesanded jm meeleolukas), giidimine Tartus, viktoriin, diskussioonid, sõnamäng jm tegevused. Räägitakse, kuidas valitud metoodika aitas kaasa projekti eesmärkidele. Mida kirjutati projekti käigus blogisse ja mida see projektile andis. Autasustatakse õppekäigu ajal toimunud viktoriinil osalejaid. Kantakse ette paremad Kodanikupäeva esseed. Tunnustatakse õpilasi.
Tegevus 6. Projektitegevuste avalikustamine (projekti aruandlus). Projektijuht koostab projekti tulemuste kohta artikli , mida avaldatakse ka Läänemaa Portaalis, Läänlase portaalis ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse kodulehel ja sotsiaalmeedias (Facebook Läänema lehel, kooli lehel).
Projektijuht koostab projekti lõpuaruande ja esitab selle Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed. Raamatupidaja korrastab finantsdokumentatsiooni, kannab üle arved ja tasub projektimeeskonna töötasud.
Kõikide tegevuste juures kasutatakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed logo. Teenuseosutajaid informeeritakse rahastajast.
Tegevuskava vajalikkus lähtuvalt sihtrühmast: tegevused, mis toimuvad väljaspool klassiruumi, on õpilastele köitvad. Ka passiivsemate ja vähemkaasatud (tõrjutud) õpilaste kaasamine valitud meetodiga on tõenäolisem ja tulemusteni viiv. Õpilasi (sihtrühma) kaasahaaravad ja sisutihedad tegevused väljaspool klassiruumi, õppekäigu ajal, suurendavad kontakte ja suhtlust erineva emakeelega, kultuuritausta ja kodakondsusega inimeste vahel. Lisaks keeleõppele pööratakse suuremate tähelepanu eri rahvustest noorte vaheliste kontaktide tihendamisele, ühiskonnaellu kaasamisele ja kodaniku identiteedi tugevdamisele. See aitab kaasa eri rahvusest inimeste omavahelise dialoogi suurenemisele ning vähendab negatiivseid hoiakuid ja eelarvamusi üksteise suhtes. Õpilastes kujuneb teadmine, et Eesti riik toetab iga püsielaniku kuuluvust Eesti ühiskonda ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Õpilastele saab selgemaks, et eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast teostada ning tunneb end turvaliselt, avaneb võimalus osaleda ühiskonna majandus-, sotsiaal-, poliitilises ja kultuurielus.
Tegevus 2: Seminari 1 ettevalmistamine ja tehniline korraldamine. Projektijuhtimine ja meeskonna töökava on koostatud. Tehnilised ettevalmistused on tehtud.
Osalejate ühine algatusseminar, kus tutvustatakse projekti eesmärke, tegevusi vahetulemusi. Tutvustame programmi eesmärke. Räägitakse kodanikuks olemisest ja sellest, kuidas olla aktiivne kodanik. Tutvustame MISA poolt korraldatavaid üritusi, kus õpilastel on edaspidi võimalus osaleda - esseekonkurss, kodanikupäevaviktoriin. Vaatame ühiselt filme „ Riikluse sünd“, „Mida tähendab kodanikuks olemine “- milles erinevate koolide õpilased räägivad oma seisukohti, lisaks parimate 2013 a MISA esseekonkursi tööde tutvustamine. Samuti tutvustame oma koolis varem läbi viidud samalaadseid üritusi (film, fotod) ning üritustel osalenud õpilaste tagasisidet. Räägime läbi planeeritavad tegevused, tutvume Eesti geograafilise kaardi ja üldandmetega. Tutvume Eesti rahvastiku koosseisu kirjeldavate andmetega Statistikaameti veebilehelt. Analüüsime rahvastiku koosseisu ja muutumist sajandite lõikes, prognoosi 2050-ks aastaks. Märgime õppekäigu teekonna Eesti kaardil. Projekti tegevuste metoodika aluseks on läbi noori paeluvate tegevuste kaasata sihtgrupp. Sihtrühma aktiivsuse hoidmiseks projekti tegevuste vältel oleme mõelnud erinevaid kildülesandeid, nt algatusseminaril õpilaste rollid Tartu Vaimu leidmiseks Tartus - õpilased valmistavad ennast ette giiditööks- ühe vaatamisväärsuse tutvustamise ning tutvustavad seda reaalselt teistele õpilastele. Kuna projekti tegevuste avalikustamiseks on valitud blogimise võimalus, siis valitakse ka grupp, kes vastutab selle tegevuse eest. Õpime selgeks Eesti hümni ja Eesti Lipu laulu sõnad. Laulame neid laule üheskoos. Arutleme seminaril teemal “Eestlane on laulurahvas”. Laulmise traditsioon on pärandunud meie esivanemailt põlvest põlve edasi ning on raskeil ajalooetappidel rahvast ühendanud. Laulmine ühendab ja liidab, annab tugeva turva- ja ühtsustunde. Seminari tulemusena on komplekteerunud aktiivõppes osalev sihtgrupp (35 HKHK noort).
Tegevus 3: õppekäik kultuurilistel ja ajaloolistel radadel. Marsuut on Haapsalu (Uuemõisa)-Tartu-Kambja-Otepää-Äksi- Haapsalu (Uuemõisa), kokku ca 600 km.
ÕPPEKÄIGU LÜHIKIRJELDUS:
Õppepäev (1)
Sõitu alustatakse koolist (Uuemõisast) ning suundutakse Lõuna- Eesti poole. Sihtkoha valiku aluseks on argument, et HKHK õpilased on valdavalt Lääne-Eesti ja Harjumaa noored. Õppekäiku saadab projektijuht ja aineõpetaja. Saatva projektijuhi töö on jälgida projekti tegevuste sooritamist. Saatev aineõpetaja on õppekäigu esimeseks päevaks valmistanud temaatilised töölehed, mida osalejad peavad täitma.
* Ülesanded õpperetkel: retk on ülesse ehitatud nii, et projekt saavutaks seatud eesmärgi, st läbi atraktiivsete külastuskohtade tuleb sihtrühmal arutleda, kaasa mõelda ning töölehte täites ka kirja panna kodanikuks olemisega seotud mõtteid, Eesti kultuuriloo- ja alalooga seonduvaid fakte.
* Tartu Ahhaa keskuse külastus koos planetaariumi- ja teadusetendusega. Eesmärk on anda õpilastele tunnetus globaliseeruvast maailmast ja teaduse – tehnika arengusuundadest tänapäeva ühiskonnas, mille läbi kinnistame õpilastes teadmise. Ahhaa keskuses saab õpilane proovile panna ennast ja oma teadmisi, kõik tegevused on õppe-eesmärgiga ja laiendavad õpilase teadmisi ühiskonnast, ühiskonna jätkusuutlikkusest ja ökoloogilisest tasakaalust. Iga osaleja saab isiklikult kogeda maailma suurust ning iseenda väiksust. Keskuse tegevustes osalemisega kujundame/kinnistame õpilastes arusaama sellest, et jätkusuutlik on selline ühiskond, kus teaduse ja tehnika saavutusi ei kuritarvita ükski ühiskond ega ühiskonnaliige ning jäetakse eluks vajalikke ressursse ka järgmistele põlvkondadele. Planetaariumis saab rännata ajas ja ruumis, näha miljoneid tähti, planeete ja galaktikaid.
* Tartu linna külastamine. Algatusseminaril jagatud rollide ja ülesannete alusel saavad noored olla giidid ning tutvustada ja esineda varem ettevalmistatud esitlustega Eesti kultuuri – ja ajaloole tähtsate paikade, kohtade, sümbolite tutvustamisel Tartus. (Märksõnad, mida kasutatakse töölehel ja giidiülesandel: teadus, haridus, kultuurikeskus. Tartus toimus 1869 a esimene eestlaste üldlaulupidu. Märkimist ja meeldetuletamist väärib ka Jakob Hurda programmiline peokõne, milles Hurt rõhutas kolme põhiteesi. Tänapäevaselt võiks öelda - kui me ei saa suureks arvult, saame siis suureks vaimult. Toomemägi. Tartu Ülikool. Tartu Vaim! Tartu vs Jurjev ja palju muud. Ajaloolised isikud, keda giidiülesandes käsitletakse saavad siin kuju monumentide ja mälestusmärkide näol: Barcly de Tolly, Tubin, Faehlmann, Kreutzwald, Gustav II Adolf, Hugo Treffner, Tõnisson ja paljud teised)
* Kambja (ööbimine). Mitmepäevase õpperetke valiku põhjuseks on soodustada erinevat emakeelt kõnelevate noorte omavahelist suhtlust. Ööbimiskohas tehakse saatva õpetaja abil kokkuvõtted esimesest päevast. Vaadatakse üle täidetud töölehed. Õhtu seltskondlikuks sisuks on projekti eesmärki toetav vahva sõnamäng. Sõnamängu töötab projekti algusajaks välja õppekäiku saatev aineõpetaja (vene –eesti keelne sõnamäng).
Õppepäev (2)
* Eesti Lipu muuseum Otepääl. Kust saime oma riigi lipu, milline oli esimene lipp, kes on lipu autorid. Toimub diskussioon “Miks riigil on vaja lippu?”. Siit tutvustatakse lipuga seonduvat ja traditsioone. Tuletame üheskoos meelde Lipulaulu sõnad.
*ERM- s teemaprogramm „Paikkondlikud eripärad“, mille kaudu saame teada, kui erinevad on isegi ühest rahvusest inimesed. Eestis elab ca 190 rahvust, on eestlaste endigi seas etnilised rühmad, mis kannavad põlvest-põlve edasi oma kultuuri, keelt ja kombeid, sest etniliste rühmade erisusi ei taheta kaotada, vaid säilitada, kuna erinev kultuuritaust rikastab ühiskonda. "Igal talul oma taar," ütleb eesti vanasõna. See iseloomustab väga hästi väikese territooriumiga Eesti rohkete kohalike erijoontega rahvakultuuri. Diskussioon, mida juhivad saatvad õpetajad “Etnilised rühmad Eestis” ja “Eesti rahvariiete traditsioonid ning seotus laulupidude traditsiooniga”. Programmi eesmärk on laiendada õpilaste teadmisi eesti rahva olemusest, ajaloost ja ühiskonnast, kes on eestlane ja millega ta on läbi aegade tegelenud. Räägitakse eestlaste kommetest, riietumisviisidest ja toidust. „MEIE“ tunne s o rahvariided ja laulupidu.
*Äksi Jääaja keskus. Ekskursioon giidiga (sh keskkonnahariduslik programm). Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt – keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega. Projekti tegevuskavva sai see külastuskeskus valitud, kui unikaalne keskus Lõuna-Eestis. Jääaja keskus – enam kui 2200 m2 näitusepinda täis lugusid jääaegadest maailma ajaloo taustal ning inimesest imelises muutuvas looduses, sh just Eesti looduses!
* Diskussioon tagasiteel Haapsalusse, mida juhivad ettevalmistatud suunavate küsimustega saatvad õpetajad: jääkeskusest saadud teadmise baasil saame vastuse järgmistele küsimuse: Kas ja mil määral tulevik sõltub meist, meie tegevusest ? Kas tuleb uus jääaeg? Milline on inimese roll kliimamuutustes? Mis on ökoloogiline jalajälg ? Millised on Jääaja jäljed Eestimaa pinnal? Jääajajärgne looduse arengulugu. Kodanikus olemine tähendab ka keskkonnaga arvestamist, hea kodanik on teadlik, et ühtegi ühiskonna praegust probleemi ei tohi lahendada tulevaste põlvede arvelt. Õpilased täidavad küsitluslehed, et täpsustada edasiste, sarnase sisuga projektide tegevusi ning hinnata käesoleva projekti mõju.
* Õpperetke tegevustest peetakse avalikku blogi. Blogi täieneb päevade lõpus ning saab kokkuvõtte projekti lõpus.
Tegevus 4. Kodanikupäeva tähistamine HKHK-s. Tegemist on traditsioonilise üritusega. Käesoleva projekti tegevuseks on sihtgrupi suunamine MISA esseekonkursil osalemiseks ning kodanikupäeva viktoriinil osalemiseks.
Tegevus 5. Projekti lõpetame lõpuseminariga. Lõpuseminar on avatud kõigile huvilistele ning suunatud HKHK õppuritele. Sihtgrupi liikmed teevad ettekanded (vähemalt 5 ettekannet), mis on ilmestatud fotodega. Ettekannete teemad selguvad enne lõppseminari, kuid peavad hõlmama projekti tegevusi, tervet õppekäigi kahte õppepäeva. Seminaril kajastatakse erinevaid ülesandeid: ettevalmistavad tegevused (algatusseminarist kokkuvõte. Kuidas jagunesid ülesanded jm meeleolukas), giidimine Tartus, viktoriin, diskussioonid, sõnamäng jm tegevused. Räägitakse, kuidas valitud metoodika aitas kaasa projekti eesmärkidele. Mida kirjutati projekti käigus blogisse ja mida see projektile andis. Autasustatakse õppekäigu ajal toimunud viktoriinil osalejaid. Kantakse ette paremad Kodanikupäeva esseed. Tunnustatakse õpilasi.
Tegevus 6. Projektitegevuste avalikustamine (projekti aruandlus). Projektijuht koostab projekti tulemuste kohta artikli , mida avaldatakse ka Läänemaa Portaalis, Läänlase portaalis ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse kodulehel ja sotsiaalmeedias (Facebook Läänema lehel, kooli lehel).
Projektijuht koostab projekti lõpuaruande ja esitab selle Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed. Raamatupidaja korrastab finantsdokumentatsiooni, kannab üle arved ja tasub projektimeeskonna töötasud.
Kõikide tegevuste juures kasutatakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed logo. Teenuseosutajaid informeeritakse rahastajast.
Tegevuskava vajalikkus lähtuvalt sihtrühmast: tegevused, mis toimuvad väljaspool klassiruumi, on õpilastele köitvad. Ka passiivsemate ja vähemkaasatud (tõrjutud) õpilaste kaasamine valitud meetodiga on tõenäolisem ja tulemusteni viiv. Õpilasi (sihtrühma) kaasahaaravad ja sisutihedad tegevused väljaspool klassiruumi, õppekäigu ajal, suurendavad kontakte ja suhtlust erineva emakeelega, kultuuritausta ja kodakondsusega inimeste vahel. Lisaks keeleõppele pööratakse suuremate tähelepanu eri rahvustest noorte vaheliste kontaktide tihendamisele, ühiskonnaellu kaasamisele ja kodaniku identiteedi tugevdamisele. See aitab kaasa eri rahvusest inimeste omavahelise dialoogi suurenemisele ning vähendab negatiivseid hoiakuid ja eelarvamusi üksteise suhtes. Õpilastes kujuneb teadmine, et Eesti riik toetab iga püsielaniku kuuluvust Eesti ühiskonda ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Õpilastele saab selgemaks, et eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast teostada ning tunneb end turvaliselt, avaneb võimalus osaleda ühiskonna majandus-, sotsiaal-, poliitilises ja kultuurielus.